Valitsus tõmbas tööstuselt 120 miljonit eurot maha

Aivar Uutar: kas säästame või saastame
October 5, 2019
Millised muudatused ootavad ees põllumajandust?
October 21, 2019

Prioriteetide ja valimislubaduste eelarvesse sobitamise käigus suutis valitsus ära kaotada olulise tööstusinvesteeringute toetuse, mille otsene mõju on lähiaastatel 120 miljonit eurot pluss nukrus ja nõutus paljudes sektorites.

Samal ajal Stockholmi keskkonnainstituudi kliimauuringu esitlemise ja tõsise näoga kliimaneutraalsuse saavutamisest rääkimisega tõmbas valitsus ühe suletõmbega maha “ressursitõhususe investeeringute toetuse” jaoks mõeldud raha, mille eesmärk oli hoogustada investeeringuid just kliimauuringus kirjeldatud olulistes valdkondades: hoonete energia- ja tööstuse ressursitõhusus. Ühtekokku liigub eelarves mujale 39 miljonit eurot, näiteks teadus- ja arendustegevusse. Aga see tähendab kümnetele tööstusettevõtetele seda, et aastajagu peetud plaanid alustada investeeringutega jäävad sinnapaika: selle summa abil plaanis keskkonnaministeerium juba sel kuul avada taotluste vooru, mis nüüd jääb ära.

Aastapikkune töö läheb tühja

Üleöö tulnud teadmine ei tee rõõmsaks ei tööstusettevõtteid ega neid, kes kogu ressursitõhususega lähemalt seotud. “Terve hulk analüüse ja auditeid on tehtud ja nende seas palju välismaise taustaga ettevõtteid, kus planeerimistsükkel on pikk. Nad olid langetanud investeeringute tegemisel põhimõttelise otsuse, et küsivad seda toetust. Need tööstusettevõtted on nüüd ülipettunud. Õigustatud ootust juriidilises mõttes võib-olla ei ole, aga nad tunnevad ikka, et neid on alt veetud,” rääkis ressursitõhususe sektoris tegutseva ET Grupi juht Aivar Uutar. Uutarit puudutas valitsuse otsus ka isiklikult: “Meil oli üks Saksa omanikega puiduettevõte, kus oligi täpselt selline seis. Investeeringuplaanid olid arutlusel olnud, mõne nädala eest langetati otsus, aga nüüd teatasid, et tuleb ümber vaadata.”

Löök konkurentsivõimele

Samas sektoris tegutseva Nordic Energy Solutionsi juhatuse liige Indrek Raide ütles, et n-ö poolele teele jäänud auditeid võib turu peal olla 40–50 tükki. “Mis siin ikka kiruda, aga natuke jama on. Auditid rihiti septembriks, et olla oktoobrikuiseks vooruks valmis, investeeringud plaanitud. Me oleme ise selgitanud klientidele, et teeks ja planeeriks ikka põhjalikumalt. Ajakavad on paigas ja ka kulunud aeg pole väike, kui arvestada, et ideest auditini kulub pool aastat ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse menetlusega võib-olla pool aastat veel,” rääkis Raide. Valitsuse otsuse tagajärjel tekib oluline puudujääk investeeringutes, sest tegemist oleks just ettevõtete konkurentsivõimesse tehtavate investeeringutega. “Valdavalt on investeeringuid tehtud ju sisseseade parendamisse, tootmisprotsesside efektiivsusse. Loomulikult oleks see konkurentsivõimekust suurendanud. Nüüd kaob üks oluline hoob ära,” ütles Uutar, kelle sõnul oli riigi 30–50protsendiline toetus see määrav stiimul, mis pani ettevõtteid investeeringuotsuseid tegema.
Ka keemiatööstuse liidu juht Hallar Meybaum tõdes, et meetmel on olnud käegakatsutavad tulemused. “See ei puuduta ainult keemiatööstust, vaid kogu töötlevat tööstust – on ettevõtteid, kes on taotluse juba esitanud, ja neid, kel see veel pooleli. Aga senini on olnud väga hea meede, mis aitab ettevõttel ressursse kasutada säästlikumalt, sellel on mõõdetavad tulemused: tehnoloogiate asendamine, elektrimootorite asendamine ja nii edasi,” ütles Meybaum.

120 miljoni eest tegemata investeeringuid

Mõju investeeringutele tööstussektoris on märgatav, arvestades, kui suur on toetuse määr lõplikest investeeringutest vahemikus 100–120 miljonit eurot. “Täpset infot keskkonnaministeeriumi valduses pole. Samas, lähtudes eeldusest, et keskmine toetuse osakaal on varem olnud 34 protsenti, võib 39 miljoni euro andmata jätmine tuua kaasa potentsiaalselt 115 miljoni euro ulatuses ärajäänud investeeringuid,” ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. Metsa- ja puidutööstuse liidu juht Henrik Välja avaldas lootust, et suurema tootlikkusega investeeringud saavad ikkagi tehtud. “Seda meedet on sektoris väga aktiivselt kasutatud, aga olulistest asjadest loodetavasti ei loobuta. Kui investeeringu tasuvus on väiksem, siis neid on aidanud just see meede ellu viia,” ütles Välja.

Ministeerium otsib raha

Tuleva aasta riigieelarve seletuskirjast nii drastilisi muutusi esmapilgul välja ei loegi. Ressursitootlikkuse suurendamise toetamiseks on 22 miljonit eurot, ületuleval aastal 13 miljonit. Kuid need summad kuluvad juba varem korraldatud toetusvoorude jaoks. Otsus ei mõjuta praegu juba taotluses olevaid auditeid ja investeeringuprojekte. Kõik taotlusfaasis olevad nõuetekohased avaldused toetust ka saavad, kinnitas asekantsler Heinma. “Lähikuudel selgub ressursiaudititest, käimasolevatest projektidest ja taotluses olevatest mittevastavatest projektidest vabanev summa ning otsustatakse nende vahendite edasine kasutamine,” lisas ta. Järgmised toetusvoorud plaanib ministeerium teha aga juba tulevast 2021.–2027. aasta eelarveperioodist.

Artikli kirjutas Kristjan Pruul – Äripäev 03.10.2019

Postitas: Moonika Kukke-Tiiman

Lisainformatsioon:

Aivar Uutar
kirjuta: aivar@energiateenus.ee

EMS
Eesti