Veekeskust renoveerides tasub rõhku panna ka energiasäästule

Viimane võimalus rajada soodsalt elektritootmise seade – senised toetusskeemid lõppemas!
July 26, 2016
Uus toetusmeede avab ukse tööstusettevõtete investeeringutele ressursi- ja energiatõhususe suurendamiseks
September 30, 2016

Aura veekeskuses lõppesid augustis renoveerimistööd, mille tulemusena muutus veekeskuse sisekliima külastajatele meeldivamaks ning ühtlasi vähenevad tulevikus ka keskuse energiakulud.

Renoveerimise viis läbi AU Energiateenus OÜ. Tööde käigus vahetati välja olemasolev ventilatsioonisüsteem ning paigaldati tehnoloogia heitveest soojuse tagastamiseks. Ventilatsioonisüsteemid renoveeriti pea täielikult, kõik olemasolevad ventilatsiooniseadmed vahetati välja kaasaegsete ja energiaefektiivsete ujulatele sobilike seadmete vastu.  Heitvee soojusvaheti optimaalse töö tarbeks paigaldati keskuse keldrisse viisteist ühe kuupmeetri suurust akumulatsioonipaaki. Soojuspumba abil kasutatakse ära duširuumidest tuleva keskmiselt 30 kraadise heitvee soojus, et tõsta trassist tuleva külma vee temperatuur 40 kraadini. Akumuleeritud vett kasutatakse nii basseinide vee soojendamiseks kui ka tarbevee eelsoojendamiseks.

Veekeskus oli suvel kaks kuud suletud, millest tulenes kõrgendatud vajadus ehitustööde ülitäpseks planeerimiseks, tööd olid osaliselt kavandatud isegi tunnipõhise täpsusega.

Aura veekeskus Tartus

Aura veekeskus Tartus

Tänu suuremale õhuvahetusele ja nutikamale reguleerimisele on keskus võitnud mitme kandi pealt. Tehtud tööde tulemusel on keskuse töötajate ja juhataja sõnul ebameeldivat kloorihaisu vähemaks jäänud. Samuti ei ole veekeskuse õhk enam niivõrd niiske nagu vanasti kuigi keskuses hoitava õhu temperatuur on jäänud endiseks. Need tulemused suurendavad oluliselt veepargi klientide mugavustunnet. Veekeskusele on ka sama oluline prognoositav energiakulude vähenemine ca 60 000 eurot aastas, mis saavutatakse eelkõige küttekulude vähenemisest.

Kõik paigaldatud seadmed on ühendatud AU Energiateenus OÜ poolt jälgitavasse kaughaldussüsteemi. Selle kaudu seadistatakse  süsteemidele optimaalseimad töörežiimid et tagada nõuetekohane sisekliima optimaalseimate energiakuludega.

Renoveerimistööde käigus kaaluti võimalusi saavutada täiendav energiakulude kokkuhoid ka lokaalse energitootmise abil. Antud hoone puhul ei olnud see aga majanduslikult otstarbekas. Hoone kütmine on lahendatud linna kaugkütte baasil. Olemasolevad kandekonstruktsioonid ja piiratud katusepind ei võimaldanud ka hoonele paigaldada sooja või elektrit tootvaid päikesepaneele.

Tartu Ekspressis 31.08.2016 ilmunud artikkel „Aura hiigelinvesteering kütab reoveega“

EMS
Eesti