Energiatõhususprojektid
Enamik ettevõtete kuludest on kirjeldatavad lihtsa kogus x hind x
aeg valemi abil. Energiale kuluv raha allub samale loogikale: kui palju
energiat kulub (kogus), kuidas on energiahanked tehtud (hind) ja millal
energiat tarbitakse (aeg). Nende kolme parameetri tundmine aitab parandada
ettevõtte kasumlikkust, mis on iga äriettevõtte jaoks oluline.
Energiatõhusus tähendab ärihoonete puhul majanduslikult mõistlikku
kombinatsiooni energiakasutusest, jätkusuutlikust arendamisest, kasutajate
rahulolust ja nõuetekohasest sisekliimast. Energiatõhususe ja optimaalse
energiakasutuse otsene kasu kinnisvara omanikule või kasutajale on vahetu
kasumlikkuse suurenemine asjatute kulude kontrolli alla saamise arvelt.
Energiatõhususe saavutamine ei ole ühekordne tegevus, see on süstemaatiline
protsess eesmärgistatud vaheetappidega. Iga energiatõhususprojekt algab
olukorra kaardistamisega ehk olemasoleva olukorra
fikseerimise ja kirjeldamisega.
Meie poolt aastate jooksul testitud ja hästi
toimivaks osutunud energiatõhususprojekt koosneb kolmest etapist:
Ettevalmistus / auditeerimine
Realiseerimine / meetmete elluviimine
Järelkontroll / tulemuste hindamine
Ettevalmistavat etappi nimetatakse ka auditeerimiseks, kuigi
auditeerimine klassikalises tähenduses pole meie rakendatava mudeli
puhul kõige täpsem termin. Esimese etapi eesmärk on luua selgus energia ja laiemalt
võttes ressursitarbimise hetkeolukorra kohta. See hõlmab lisaks skeemil toodud
tegevustele iga konkreetse ettevõtte puhul erinevaid aspekte alates
kohtmõõtmistest ja küsitlustest ning lõpetades aasta pikkuse seireperioodiga.
Pärast esmast kohtumist ja ülevaatlikku arutelu saame teha
kliendile juba konkreetse koostööettepaneku kogu protsessi või esimese etapi
läbiviimise jaoks. Tulenevalt kliendi soovidest ja võimalustest saame alati
pakkuda optimaalse lahenduse ajakava, koostöömudeli ja
finantseerimismudeli jaoks, kõikide etappide üleselt.
Meie jaoks on tavapärane, et võtame enda väljapakutud
energiatõhususmeetmete tulemuslikkuse saavutamiseks finantsriski. Maailmas
tuntakse seda kui
EPC (Energy Performance Contracting) kokkulepet ja tihti
kasutatakse sellega seoses ka mõistet
ESCO. EPC on energiateenusleping
tellija ja töövõtja (kelleks on tavapäraselt ESCO) vahel,
kus partneri teostatud investeeringud energiasäästumeetmetesse tasutakse
tellija poolt reaalse saavutatud energiasäästu alusel.
ESCO all mõistetakse energiateenusettevõtet (Energy Service Company), mis leiab
energiaprojektile rahastusallika või aitab kliendil seda teha. ESCO teenib kasumit
energiasäästumeetme rakendamisest tulenevalt säästult ning annab säästu tekkele
garantii. Kui eeldatud energiasäästu plaanitud mahus ei teki, siis kannab ESCO kahjud.
Energiateenuslepingul on mitmeid erinevaid formaate, kuid oluline on fikseerida:
mida tehakse
kes finantseerib
kuidas toimub tasustamine
mis juhtub, kui planeeritud tulemit ei saavutata
Sõltumata lepinguformaadist on teise etapi töödeks kavandatud meetmete täpsem projekteerimine, tööde planeerimine ja planeeritud meetmete elluviimine. Kuna tegemist on renoveerimisprotsessiga, siis on ülioluline mitte häirida hoone tavapärast kasutamist. See nõuab väga täpset planeerimist ja tööde korraldusliku plaani koostamist. Kui planeeritud tööd on teostatud siis algab seire ja seadistamise töö, mida meie nimetame oma tervikliku kontseptsiooni kolmandaks etapiks. Selle etapi kestus on tavapäraselt 12-24 kuud, et saaksime kõik kavandatud ja realiseeritud lahendused maksimaalselt efektiivselt tööle rakendada. Selle etapi väärtust ja olulisust ei tohi alahinnata, kuigi sel ajal enam investeeringuid ei tehta. Kolmanda etapi vältel luuakse tehtud investeeringutest väärtus.
Tavapäraselt on mitteeluhoonete energiatõhususe parendamise potentsiaal rakendamata just tehnosüsteemidega seonduvalt. Piirete soojustamine ja tööd hoone väliskarbiga nõuavad energiatõhususe parendamise seisukohalt suuri investeeringuid. Nende meetmete tulemil saavutatav sääst pole oma atraktiivsuselt võrreldav sisekliima tagamise süsteemide optimaalse seadistamise ja automaatikasüsteemide lisamise või korrastamisega. On üsna levinud, et kõige tasuvamad ja väiksemaid investeeringuid nõudvad tegevused on juba ettevõtetes iseseisvalt ära tehtud (siia alla kuulub näiteks personali väljaõpe ja üldise teadlikkuse kasvatamine).