Aivar Uutar: kas säästame või saastame

Olen nõus, et kui me järgmisel kümnel aastal otsustavalt heitkoguseid ei vähenda, siis kliimamuutused eskaleeruvad ja pole enam suurt vahet, mida aastal 2050 teeme. Mida ma ise peaministri asemel teeksin?

Võtaksin Eesti saamist kliimaneutraalseks hästi isiklikult ja seisaksin läbimõeldud ning ambitsioonika kliimapoliitika eest. Meil on võimalus haarata liidriroll ning näidata maailmale, kuidas liigub kliimaneutraalse eesmärgi suunas Eesti. Küsimus on tahtes, ning päeva lõpus otsustes ja valikutes: kas säästame või saastame.

Eesti senine poliitika ei ole kooskõlas globaalsete kliimapoliitika sisuliste eesmärkidega. Oleme uutesse energiatootmise võimsustesse investeerimise poole kaldu. Mis on väga halb, sest tähendab kõrget regulatiivset ja majanduslikku riski. Valitsusjuhi ning vastutustundliku inimesena ma sellist riski võtta ei soovi. Seepärast muudan senist kurssi, et keskenduda tegevustele, mis toovad kohest kasu, omavad pikaajalist positiivset mõju, lubavad suurt heitkoguste vähendamist ning toovad sissepandud raha kiiresti tagasi.

Energiasääst on kiire alternatiiv põlevkivile

Eesti tee on energiakasutuse vähendamine, mitte uutesse energiatootmise võimsustesse investeerimine, nagu seda on täiendavate õlitootmise- ja eelrafineerimistehaste rajamine. Ainus keskkonnamõjuta energia on tarbimata jäänud kilovatt-tund. Seepärast ergutab ning kiirendab riik nüüd ja edaspidi märgatavalt investeeringuid olemasolevate hoonete energiatõhususse. See toob pikas plaanis endaga kaasa olulise kasvuhoonegaaside heite vähendamise, rahalise säästu ning vähendab vajadust invetseerida uutesse energiatootmisvõimsustesse. Olemasolevate hoonete energiasäästu paigutatud euro toob endaga kaasa kaks korda vähem investeeringuid energiatootmisesse. Hoides ja parandades samaaegselt keskkonda, milles igapäevaselt toimetame.

Loe lisaks Piret Väinsalu artiklit siit

Kokkuvõtlikult: kliimaneutraalse eesmärgi poole liikumine tähendab palju kiiremat ja ulatuslikumat investeerimist hoonete energiatõhususse. Lööme kaks kärbest ühe hoobiga: ei pea võtma raha maa seest ega maksumaksja taskust. Rohepööre tuleb lähemale ning energiatarbimine väheneb. Energiakulude vähendamiseks tehtavad investeeringud makstakse tagasi saadud säästu arvelt.

Loe Äripäevas ilmunud artiklit siit