Millised muudatused ootavad ees põllumajandust?
Valitsus tõmbas tööstuselt 120 miljonit eurot maha
14/10/2019
Nädala mõte: mis muutub meie elus
21/10/2019
Meie põllumehed peavad rohkem põlde lupjama, ehitama paremad sõnnikuhoidlad ja energiasäästlikumad kasvuhooned, ostma täppiskülvikud – need on sammud, millega kohalikud põllumehed peaksid edaspidi kaasa aitama Eesti kliimaneutraalseks muutmisele.
OÜ BM Trade angerjakasvatuse tarbeks ehitatud päikesejaam. FOTO: Elmo Riigi/SAKALA
Valitsus on otsustanud, et põhimõtteliselt on Eesti pürgimas 2050. aastaks kliimaneutraalseks riigiks.
Stocholmi Instituudi Tallinna keskuses valminud Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsi üks autor ja AU Energiateenuse energiatõhususteenuste valdkonnajuht Siim Meeliste seletas, et riik on kliimaneutraalne, kui heidab õhku sama palju kasvuhoonegaase, kui oma teiste tegevustega ära seob. Praegu pole maailmas ühtegi sellist riiki.
Eesti on oma suuruse ja seega ka õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulga poolest küll pisike täpike maailmakaardil ja statistikas, kuid rahvaarvu vaadates oleme halvas mõttes esirinnas. „Oleme inimese kohta suurimate kasvuhoonegaaside õhkupaiskajate seas,” nentis Meeliste. „See on meile päranduseks tulnud energeetikasektori eripära, kõige suurem kasvuhoonegaaside heide tuleb põlevkivitööstusest.”
Kui energeetikatööstus vajab eelolevatel aastakümnetel põhjalikke muutusi, siis põllumajandust suured raputused kliimaneutraalsuse nimel siiski ees ei oota.
Loe lähemalt artkilit siit
Artikli kirjutas Riina Martinson – Postimees 17.10.2019
Postitas: Moonika Kukke-Tiiman
Lisainformatsioon:
Siim Meeliste
kirjuta: siim@energiateenus.ee
