Mõned mõtted eile Tallinnas toimunud Euroopa Komisjoni värske kliimaseaduse eelnõu tutvustamiselt
Kaks kommentaari eilse EPLi artikli “Põlevkiviõli jätab kliimale suurema jälje kui põlevkivi põletamine või nafta“ juurde
05/03/2020
Kaks praktilist soovitust ärikinnisvara sisekliima osas seoses koroonaviiruse levikuga
13/03/2020
Osalesime eile Tallinnas toimunud seminaril, kus tutvustati värsket Euroopa Komisjoni kliimaseaduse eelnõud ning Eurobaromeetri uuringut, mis tõi välja EU kodanike suhtumise ning hoiakud kliima- ja keskkonnaküsimuste osas.
Euroopa kliimaseadusega näeb komisjon ette õiguslikult siduva eesmärgi vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. ELi institutsioonid ja liikmesriigid on ühiselt kohustatud võtma selle eesmärgi täitmiseks ELi ja liikmesriikide tasandil vajalikke meetmeid.
Mis jäi ürituselt kõlama meie jaoks? Esiteks – ei ole vähimatki kahtlust, et kliimaseadusest tulenev poliitiline lubadus ja kokkulepe mõjutavad lähikümnendite majandust märkimisväärselt. Teiseks – päris kindlasti puudutab see oluliselt ka kinnisvara ja ehitussektorit ning taastuvenergeetika valdkonda.
Igal juhul soovitame end kurssi viia lähiajal märkimisväärselt uuenevate mängureeglitega ning ette valmistuda senikasutamata võimalusteks, mida peatselt rakenduv poliitika endaga kindlasti kaasa toob. Selle pilguga tasub kuulata ka üht möödunud sügisel Äriplaan 2020 konverentsil toimunud ettekannet, kus Taavi Medeberk rääkis roheleppest kui ärilisest võimalusest, mitte kui järjekordsest regulaatori poolt paikapanud kohustusest.
Lõpetuseks Eurobaromeetri uuringust üks slaid – vt üleval – 2019. aasta novembris läbiviidud uuringus kaardistati muuhulgas ka inimeste prioriteete Euroopa rohelises kokkuleppes ning nagu jooniselt nähtub, pidasid inimesed just taastuvenergia arendamist TOP2 oluliseks teemaks!
Lisamaterjalid: Eurobaromeetri uuringul põhinev raport ja EL kliimaseaduse ettepanek.
Postitas: Andres Tarto
Euroopa kliimaseadusega näeb komisjon ette õiguslikult siduva eesmärgi vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. ELi institutsioonid ja liikmesriigid on ühiselt kohustatud võtma selle eesmärgi täitmiseks ELi ja liikmesriikide tasandil vajalikke meetmeid.
Mis jäi ürituselt kõlama meie jaoks? Esiteks – ei ole vähimatki kahtlust, et kliimaseadusest tulenev poliitiline lubadus ja kokkulepe mõjutavad lähikümnendite majandust märkimisväärselt. Teiseks – päris kindlasti puudutab see oluliselt ka kinnisvara ja ehitussektorit ning taastuvenergeetika valdkonda.
Igal juhul soovitame end kurssi viia lähiajal märkimisväärselt uuenevate mängureeglitega ning ette valmistuda senikasutamata võimalusteks, mida peatselt rakenduv poliitika endaga kindlasti kaasa toob. Selle pilguga tasub kuulata ka üht möödunud sügisel Äriplaan 2020 konverentsil toimunud ettekannet, kus Taavi Medeberk rääkis roheleppest kui ärilisest võimalusest, mitte kui järjekordsest regulaatori poolt paikapanud kohustusest.
Lõpetuseks Eurobaromeetri uuringust üks slaid – vt üleval – 2019. aasta novembris läbiviidud uuringus kaardistati muuhulgas ka inimeste prioriteete Euroopa rohelises kokkuleppes ning nagu jooniselt nähtub, pidasid inimesed just taastuvenergia arendamist TOP2 oluliseks teemaks!
Lisamaterjalid: Eurobaromeetri uuringul põhinev raport ja EL kliimaseaduse ettepanek.
Postitas: Andres Tarto
Related posts
19/03/2020
13/03/2020