Eesti põllumeeste seas on levimas päikesejaamade ehitamise buum

Energiateenuse taastuvenergia meeskond tutvustas Ringvaates päikeseenergia võimalusi
November 15, 2019
Jaak Urm teeb Energiateenusest taastuvenergia tootja
November 21, 2019

Põlvamaal asuva Kellamäe talu päikesejaam hakkas elektrit tootma maikuus. Talu peremees Jaak Kõiv näeb, et põllumehed tunnevad päikeseenergia vastu elavat huvi – viimastel kuudel on tema juures asja uurimas käinud ümbruskonna ettevõtjaid ja kaugemalt tulijaid, isegi Pärnumaalt on kohale sõidetud.

Postimees Maa Elu 14. november 2019.

Kellamäe talu pererahvas hakkas oma päikesejaama ehitamise peale mõtlema kaks ja pool aastat tagasi. Ühest küljest utsitas tagant mure kliimamuutuste pärast. „Kliimaprobleem on tõsine ja varem või hiljem peame nagunii taastuvenergiale üle minema,” sõnas Kõiv.

Teisalt sundis tegutsema pidevalt tõusev elektrihind: kahe aasta eest äriplaanis prognoositud elektrihind on nüüdseks juba ületatud. Ja mis peamine – talu tootmises kulub palju elektrit, eriti vilja kuivatamise ajal, ja enda toodetud päikeseelekter aitab tootmiskulusid märgatavalt vähendada. Kui palju 0,7 hektaril asuv 217kilovatine jaam ehk 670 paneeli elektrit toota suudab, on poole tegutsemisaasta põhjal veel vara öelda, aga arvutus näitab, et plussi jäädakse kindlasti.

Pool päikesejaama ehituseks kulunud rahast tuli PRIAst, teine pool on laenuraha. Kuna jaam on üle 50 kW võimsusega ja sai valmis alles sel aastal, ei saa talu enam võrku müüdava elektri eest taastuvenergiatoetust ja nii jääb jaama tasuvusaeg peremehe sõnutsi 8,5 aasta peale. Kui jaam oleks varem valmis saanud ja taastuvenergiatoetust saanud, oleks investeering ära tasunud nelja-viie aastaga.

Kõiv usub, et kindlasti tasub päikesejaama ehitamist kaaluda. „Eriti neil, kel plaanis kuni 50kilovatine jaam ehitada ja hakkaks saama taastuvenergiatoetust,” ütles ta.

Alustuseks soovitas Kõiv Elektrilevi poole pöörduda ja uurida, kas ja kui suurt jaama on selle koha peale võimalik paigaldada. „Kui on selge, et saab, võiks edasi uurida nende käest, kel see tee juba läbitud ja toimiv jaam olemas. Küsige, millised on plussid ja ohud,” andis Kõiv nõu. „Me alustasime samamoodi, käisime teiste juures uurimas ja kursustel.”

Klientide huvi kasvab

Mullu parimaks mahetootjaks tunnistatud Tammejuure mahetalu päikesejaam sai kasutusloa alles paari nädala eest. Talu peretütar Karin Tiit rääkis, et mahetalu pidajatena tundus neile igati loogiline kasutada ka taastuvenergiat.

Et eestlased tõepoolest hindavad loodussäästlikku lähenemist, sellele said nad kohe kinnitust: niipea kui nad info välja käisid, et oma toodete valmistamisel päikeseenergiat kasutavad, kasvas klientide hulk ja jõulupakkide tellimusi muudkui tuleb.

Mahetalu 50kilovatine päikeseelektrijaam ehk pisut üle 200 paneeli toodab elektrit jahude, õlide, helveste ja muu tootmiseks. Ehitusraha tuli omafinantseeringust ja PRIAst.

Tiit tõdes, et päikesejaama ehitust vaagisid nad kolm aastat ja asjaajamine polnud lihtne. „See on väga kallis projekt ja me kaalusime pikalt, aga kuna nagunii toodame mahedalt ja vilja kuivatasime juba biokatlaga, siis oli loogiline, et teeme selle suure investeeringu ära, et ka edasine töötlemine läheks samuti taastuvenergiale üle. Seega panime päikese energiaga i-le täpi ja toodame nii, nagu inimesed tegelikult tahavad,” sõnas Tiit.

Kui palju jaam elektrit tootma hakkab, pole veel teada, aga tõenäoliselt kulub suve teisel poolel ja sügisel, kui kõige kibedam tootmisaeg, elekter oma tootmises ära ja muul ajal jääb ka võrku müümiseks üle.

Tiit rääkis, et nad uurisid jaama ehitamise võimalusi kuuest ettevõttest ja valik langes lõpuks selle kasuks, kes pakkus kogu komplekti alatest projekteerimisest kuni hilisema hoolduse ja kindlustuseni välja.

Toetus määrab

Elektrilevi tootjaliitumiste arendusjuht Kaija Haabel tõdes, et Elektrilevi praktika näitab, et juba pikemat aega on põllumajandusettevõtted aktiivsed elektritootjana liitujad. “Meil küll puudub statistika liitujate tegevusalade lõikes, kuid nagu kõigil teistel elektritootjana liitujatel, on ka põllumajandusettevõtetel märgata võimsuse eelistust lähtuvalt taastuvenergia toetuste süsteemi võimalustest,” ütles ta.

2018 aasta lõpus sai otsa 51–1000 kW tootmisseadmete toetusskeem ja kuni selle ajani liituti enim 200 kW võimsusega elektrijaamadega. Järgmise aasta lõpu seisuga on lõppemas kuni 50 kW elektrijaamade toetusskeem ja sellest tulenevalt soovitakse praegu enim liituda 40 kW ja 50 kW elektrijaamadega.

Nende võimsustega oli 11. novembri seisuga töös 1124 liitumismenetlust. Kokku on Elektrilevil 11. novembri seisuga töös 1767 elektritootja liitumismenetlust, millest 98 protsenti moodustavad päikesejaamad.

Päike hajutab riski

Päikesejaamu ehitava osaühingu AU Energiateenus taastuvenergia valdkonnajuht Kaspar Veskus näeb igapäevatöös, et põllumeeste huvi oma päikesejaam rajada on tõesti väga märkimisväärne. „Viimastel aastatel on põllumeestel raskusi kord vihma, kord põuaga ja nii on väga mõistlik tootmist mitmekesistada,” märkis ta.

Veskuse sõnul näitab praktika, et päikeseelektri tootmine on põllumajandussektoris üks tulusamaid tegevusi. Kui viljakasvataja või piimatootja kasutab oma tarbeks päikeseenergiat, siis tootmise omahind läheb elektri arvelt alla.

Põllumehed rajavad jaamu nii oma tootmise tarbeks kui ka plaaniga elektrit võrku müüa. Mõni on põllumajandusega lõpparvet tegemas ja siis on päikesejaam võimalus oma maadele tulus rakendus leida,” seletas Veskus. Mõni soovib riske hajutada, et sissetulek ei sõltuks ühestainsast põllumajandustootest. On tekkinud ka investeerimishuvilised, kes otsivadki tühje põllumaid eesmärgiga sinna jaam rajada. Enamasti võetakse päikeseelektrijaama investeeringuna. „See on rahaliselt väga tulus,” kinnitas Veskus. „Kui rajada jaam, mis on suurem kui 50 kilovatti, on tulu märgatav.”

Arvestatavat kasumit hakkab tootma jaam, mille võimsus on 50 kilovati juures ja selle rajamiseks kulub ligikaudu 45 000 eurot. Veskuse sõnutsi on pangad nõus raha laenama, kui omafinantseering on 30 protsenti.

Päikesejaama ehitamiseks raha leida on mitu võimalust: saab küsida toetust PRIAlt või Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (MES), Kredexilt, samuti pakuvad rahastust ühisrahastuse platvormid.

Lisaks saab riigilt taastuvenergia tasu järgmise aasta lõpuks valmis ehitatud kuni 50 kW jaama eest. „Mõnel põllumajandusettevõttel on neli-viis liitumispunkti, kus kuni 50 kW jaam, ja igaühe eest saab taastuvenergiatoetust,” nimetas Veskus.

Ilm sobib

Põllumajandusettevõtetel on enamasti olemas piisava võimsusega elektrivõrgud ja sobiv maa, kuhu saab jaama ehitada. Põhiline eeldus on, et maatükil poleks mõne vee-, elektri- või sideettevõtte kitsendust.

Ehkki Eesti ilm püsib enamiku aastast sombune, sobib siinne piirkond hästi päikeseelektri tootmiseks. Kolm kuud aastas (detsember, jaanuar, veebruar) päikeseelektrijaam küll suuresti magab, aga kevad seevastu on suurepärane, sest päikesekiirgus on tugev ja temperatuur veel jahe.

„Meil on sama head tootmistingimused kui näiteks Põhja-Saksamaal, kus on päikesepaneele väga palju nii tööstustarbijatel kui ka kodudel ning põldudele on rajatud arvukalt jaamu,” ütles Veskus. Eesti suur pluss on see, et siin on palju valget aega. Märtsist oktoobrini ongi põhiline tootmisperiood.

Päikeseelektrijaama tootlikkus ja kasum on põllumajandussektoris märkimisväärne. „Kui võtta ühe hektari toodang, mis saadakse looma- või viljakasvatusest, ja võrrelda seda päikesejaamaga, siis on vahe rohkem kui kümme korda päikesejaama kasuks,” rääkis Veskus. „Loomulikult on esialgse investeeringu suurusjärk teine, aga kindlasti on see väga atraktiivne valik, kui on võimalik investeerida.”

Jaamad ei nõua pidevat hooldust. Põllupark eeldab niitmist või nagu praegu mõned juba teevad, võtavad lambad päikesejaama aia sisse. Jaamad on piisavad targad ja tuvastavad ise, kui tekib mõni viga, ja saadavad automaatselt omanikule ja hooldajale selle kohta teate. Nii ongi praegu näiteks Tallinna elanikel jaamu Lõuna-Eestis või Ida- Virumaal.

Postimehe artikkel leitav siin.

Postitas: Kristiina Sipelgas

EMS
Eesti