Kaks kommentaari eilse EPLi artikli “Põlevkiviõli jätab kliimale suurema jälje kui põlevkivi põletamine või nafta“ juurde

2. märtsil jõustus määrus KOVi hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimuste ja korra kohta
02/03/2020
Mõned mõtted eile Tallinnas toimunud Euroopa Komisjoni värske kliimaseaduse eelnõu tutvustamiselt
06/03/2020
Eilsest Eesti Päevalehest sai lugeda põnevat lugu Eesti põlevkivist, energeetikast ning kliimahoidlikkusest. Kuigi põhjused, miks Eesti Energial on tarvis põlevkivi kasutusvõimalusi ikka ja jälle pildile tuua, on täiesti mõistetavad, torkas artiklis silma paar uudset mõttekäiku, mille siin kokkuvõtvalt välja toome ning omaltpoolt põgusalt kommenteerime.

Artiklis "Põlevkiviõli jätab kliimale suurema jälje kui põlevkivi põletamine või nafta“ (EPL, 04.03.2020) soovitab Taltechi kütuse ja õhuemissioonide analüüsi teadus- ja katselabori juht Alar Konist keskkonnasõbralikuma energiatarbimise mudeli puhul lähtuda suuremast pildist, mitte ainult energiatootmise kuludest ega energiahinnast või otsesest CO2 emissioonist. Tõstatub ka üks tsentraalse tootmise miinus: „Samuti tuleks jalajälje arvutamisel lähtuda kogu elutsüklist: näiteks ei tohiks teha pikki ülekandeliine, sest seal tekivad suured kaod,“ ütleb Konist.

Seda aspekti avalikus ruumis ülemäära lahatud veel ei ole, kuid meie veendumusel aitab pikkades ülekandeliinides tekkivate kadude vastu kõige paremini „tarbi seal, kus toodad“ printsiip ehk hajustootmine. Mis viib meid joonelt lokaalse päikeseelektrijaamani - on see ju hajustootmise kõige ratsionaalsem kehastus.

Teiseks energiasõltumatus: "Jah, me saame praegu soodsamat elektrit, aga mina kodanikuna olen mures, mis saab siis, kui on aasta 2025 ja me ühendame end näiteks Venemaa võrgust lahti. Ma näen, et kogu tootmispark Euroopa Liidus vananeb. Olgu need tuumajaamad, fossiilkütustel soojuselektrijaamad – kõik nad on oma eluea lõpus ja ma ei näe, et kuskilt oleks midagi asemele tulemas. Kõik ütlevad, et midagi tuleb asemele, aga midagi pole tulnud, ja et saaks tulla, läheb neli-viis aastat aega.” (Konist, EPL 04.03.2020)

Väga hea on tõdeda, et meid kõiki eesootavat probleemi julgetakse tunnistada, kuigi lahenduste pakkumine jäetakse targu õhku. Omaltpoolt saame anda ühe raudse soovituse, mida tuleb nii Eestis kui planeedil Maa järjest rohkem alla joonida: vaadake üle oma energiatarbimine ja leidke võimalused, kuidas seda vähendada. Sest mida väiksem on meie energiavajadus, seda väiksemat uut tootmisvõimsust me vajame. Täpselt nii lihtne see ongi!

Postitas: Andres Tarto
energ
BREEAMi rohemärgis
Eesti